Sunday, June 29, 2014

Puhkus on alanud

Nii, ongi suvi (mmhh SUVI?) jälle käes ja jaanipäev seljataga. Proovin hakata rohkem märke maha jätma.
Kõigepealt siis raamatud, mida kevadel ja ka juunis lugenud olen, kindlasti kõik pole enam meeles.




Mihkel Muti irooniline lähenemine on mulle alati meeldinud. See raamat kindlasti kõnetab rohkem neid, kellel on nõukogudeaegse elu kogemus olemas. Kõigepealt annab see raamat ülevaate kultuuritegelaste elust Vene võimu all. Teine pool raamatust keskendub aga uuele ajastule ja tekitab küsimusi. Miks ei suutnud need kirjanikud, kunstnikud jt kultuuritegelased uue ajaga kohaneda, kuigi elu iseseisvas riigis pakuks ju pealtnäha nii palju uusi võimalusi ja lootusi? Miks jäid nad ikka sellesse endisesse aega kinni ja võib-öelda, et isegi pettusid selles uues ajastus?


 Kuna olen suur loomasõber, siis meeldis just selle raamatu ülesehitus ja kujundus. Armas kinkeraamat mõnele kassisõbrale. Raamat koosneb erinevatest juttudest ja luuletustest, kus tegelasteks on kassid.






                                    Järgmise raamatu sisu kokkuvõte on järgmine:

Käib Teine maailmasõda ning Leningradi blokaad on kestnud juba mitu kuud. Krestõ vangla külmas kongis kohtuvad kaks hukkamist ootavat noort meest – Lev ja Kolja. Kuid NKVD polkovniku kummaline käsk päästab nad surmast ning viib pöörasele teekonnale läbi sõjast laastatud Leningradi, otse Saksa tagalasse, kus ebakindel ja häbelik teismeline ning uljas südametemurdja peavad silmitsi seisma nii kalkide partisanide kui ka jõhkrate Saksa eriväelastega. „Varaste linn“ on lugu sõjast ja kahe noore mehe sõprusest.

Jälle üks täiesti teistsugune raamat: põnev, õudne, kurb, kohati humoorikas. Mulle meeldis.

Järgmine raamat oli jälle huviga loetav:

Pingeline põnevusromaan „Ei. Tohi. Magama. Jääda“ jutustab 47aastasest Christine´ist, kes hommikuti ärgates ei tunne ära ei voodit, kus ta lamab, ega tuba, mis teda ümbritseb. Rääkimata mehest, kes on ta kõrval. Nimelt kannatab Christine raskekujulise amneesia all, mille tõttu puudub naisel võime moodustada uusi mälestusi. Oma elu riismetest kinni hoidmiseks peab Christine päevikut, mille lugemisega ta igat päeva alustab. Ajapikku hakkab ta aimama tegelikkuse varjus peituvat kohutavat tõde.

 Ja nüüd mu  kevade lemmik:



Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit.

See raamat on lihtsalt nii ilusas eesti keeles kirjutatud, nii huvitavad väljendid ja kujundid. Lisaks selline eriline detailide mäletamise ja märkamise oskus. Kuigi autor on ise noor ja Eestis ainult lapsena elanud, on see raamat nõukogudeaegse Eesti väga täpne kirjeldus.  See raamat jätab jälje lugejasse. Huvitav, kuidas mõjub see inimesele, kellel pole kokkupuuteid sellise eluga olnud. 


Ja nüüd veel terve hulk "Minu... " sarja raamatuid.
 Annan lihtsalt oma hinde viie-palli-süsteemis.  Ega enam eriti ei mäletagi, millest need täpsemalt rääkisid ja mida teada sain. "Minu Tokyo"- hinne 4.   "Minu Brasiilia"- hinne 4. Minu teadmised vihmametsa kohta täeinesid, huvitav oli lugeda, kuidas kohalikud ise vihmametsa suhtusid ja muidugi autori enda kohanemine teistsuguse kultuuriga riigis.
"Minu Vietnam" samuti hinne 4. See hinne tähendab minu jaoks täiesti loetavat raamatut,kuid millel puudub see omapära või miski, mis  selle eriliseks teeb.  
Kõige rohkem meeldis neist "Minu Inglismaa", eriti nende väiksete kohtade ja inimeste kirjeldused. Tekkis tahtmine sama kogeda. Hästi informatiivne raamat jälle, mis näitas, et ega Inglismaa pole London, vaid Inglismaa peitubki pigem nendes väikestes kohta ja inimestes. Hinne: 5-. Homme jätkan siis juunikuu raamatutega.