Suvi ongi minu jaoks läbi. Ilmad pole küll veel päris sügisesed, suvist sooja ju veel on, aga õhtune jahedus astub juba õues ja hommikune kargus samuti, kuigi ilmateade lubas 3 päevaks veel suvist ilma. Viimased päevad on möödunud kuidagi uimaselt, koristada oleks ju küll ja muidki tegemisi leiaks kuhjaga, aga lihtsalt ei viitsi. Lõualuu teeb valu, suud lahti ei saa ja närida ka mitte: õuna söömine on võimatu. Ikka loodad, et läheb üle, sest see arsti juurde pääsemine on vaevaline. Kaks ämbrit õunu tegin ka moosiks, paras lõikamine ja koorimine. Ploomid ootavad oma järge, tänase tuulega on neid päris palju maha potsanud. Sellist ploomirikkust pole meie puu siin elamise ajal veel andnud.
Uus töökoht on küll päris palju positiivseid emotsioone pakkunud. Päris hästi on mind vastu võetud. Tullakse juurde ja räägitakse. Homme siis 1.september ja hakkabki peale see võlu ja valu. Mis see aasta küll toob? Nii tahaks ju head loota. Kas saab veel halvemaks minna?Üks vana käsitöövõlg ka, tegin paar nädalat tagasi Käsitöö ajakirja järgi prossi. Võttis aega mitu päeva, sest harutasin kaks korda töö päris üles, sest ikka mõni viga lipsas sisse. Päris raske töö oli algaja jaoks, aga lõpptulemusega olen rahul.
