Poisid pole mitu nädalat kodus käinud, kuidagi rahulik see nädalavahetus, kuigi teha oleks oi kui palju... Ühe kampsuni tuunimise lõpetasin küll ära, hea seegi. Aga tegelikult tahtsin kirja panna selle, et igikelts (ühest blogist leitud väljend) hakkab maast kaduma, neljapäeval ladistas vihma ja reedel ka kuigipalju. Lumikellukesed igatahes õitsevad ( no jah, kui aus olla, siis sügiseste kuivanud lillevarte vahel). Ja õunapuude juurest paistab lume alt juba päris suur laik mädanenud õunavaipa. Reedel tööle sõites kössitasid suure liiklusega maantee ääres 4 toonekurge ja jälgisid nagu tunnimehed läbi halli vihmakardina autodevoolu. Kurgede telekas? Paar toonekurge paistsid taga põllu peal toidu hankimisega tegelevat. Töölt tagasi sõites jooksis üks kits auto nina eest üle tee, pidurdasin juba, oleks teine ka tulnud, oleks kokkupõrge vältimatu. Aga seekord siis niipidi...
Kolmapäeval linnas käies oli veel päris talvine, kuigi päeval paistis päike juba kevadiselt. Keset suuri elumaju ühe peatänava ääres kühveldas või pühkis üks suurem mehemürakas midagi, palja ülakehaga. Kontrast lume ja teiste- vammustes inimestega oli päris suur.
Nii et kevademärgid on olemas. Kui see poriaeg ka nüüd üle saab elatud...
No comments:
Post a Comment