Üks asi veel, mis jäädvustamist nõuab, on Rakvere teatri etendus "Jane Eyre", mida 27. mail vaatamas käisin.
Kuna "Jane Eyre" on kindlasti üks raamatutest, mis murdeeas lugedes õhkama pani ja südamesse oma jälje jättis, siis läksin etendust vaatama väikese eelarvamusega- ega ometi seda tükki liialt ei moderniseerita ega muudeta. See ajastu jms võiks ikka välja tulla. Esimese vaatuse lõppedes olin kahevahel: meeldib või mitte. Kuid siis edasi jälgisin laval toimunut suure huviga. Minu jaoks jäi see lugu ise tagaplaanile ja pearolli mängis hoopis lavastaja lähenemine, selle loo ülesehitus ja lavalised lahendused, tantsud, muusika ja eesti tuntud autorite luuletuste kasutamine. Üks näitleja mängis palju erinevaid rolle, kindlasti suur koormus neile. Üks eesti nätleja, kes minu nägemuse järgi Rochesteriks otsekui loodud, olekski Kaljujärv. Aga selles tükis meeldis kõige rohkem Ülle Lichtfeldi mäng. Nii et kokkuvõttes päris huvitav.
Nüüd kaks raamatut ka, mis juba mitu nädalat tagasi loetud. Jan Kausi "Koju" on meedias kiidetud, aga mulle ta erilist muljet ei jätnud. Autor vaatab lähemalt kolme üksildase eesti mehe elu Tallinnas, kes pealtnäha võib-olla tunduvad edukad, aga sisemuses rabedad ja pidetud.Teine raamat "Minu Michael" oli huvitav, selline magusvalus armastus, kus kaks inimest kulgevad oma elus kõrvuti nagu kaks raudteerööbast, kuid kokku ei saa. Tutvusin uue suurepärase kirjanikuga, kelle stiil meeldis, autor kirjutab küllalt lihtsalt, aga selles peitub ilu.
Kirjastuse raamatututvustus võtab sisu päris hästi kokku.
1950ndate aastate Jeruusalemmas toimuv romaan jutustab ühe noore naise, Hannah Goneni armastuse ja abielu loo, taustaks tema aja Jeruusalemm, selle atmosfäär ja tänavad. Hannah on mõnevõrra irdunud intensiivse tundeeluga filoloogiaüliõpilane, kes abiellub korraliku, isegi pedantse ning täiesti silmapaistmatu geoloogiateadlase Michaeliga. Aastate möödudes haarab Hannah tormiline fantaasialend üha suurema osa ta elust, ta võõrdub pikkamisi nii ümbritsevast maailmast kui oma abikaasast ja koost hakkab pudenema ka nende abielu.
Amos Oz on 1939. aastal sündinud Iisraeli kirjanik ja aktiivne publitsist. Tema teosed on ilmunud 41 keeles, ta on palju kordi olnud Nobeli kirjanduspreemia kandidaatide hulgas ning saanud oma töö eest hulga erinevaid preemiaid. Eesti keeles on Amos Ozilt varem ilmunud Kurja Nõu Mägi (1993), Ära ütle, et öö (1997) ja Sumchi (2000).
Muidu elust ka natuke. Tööl tuleb veel pisut käia ja siis puhkus. Eile käisime tädi Hilde matusel (surnud 12.06). Terve matuse aja paduvihm, õnneks võtsin musta lühikese jope kaasa, muidu oleks külm ka veel liiga teinud. Aga pärast peielauas hakkas selginema ja päike tuli jälle välja. Õhtul isa juures grillisime, sest väikeõde tuli üle pika aja Soomest külla. Nii et sai kohvi joodud ja kuna päev oli vana inimese jaoks vist liialt emotsionaalne, siis öösel magada eriti ei suutnud. Täna uimane olek ja mittemidagitegemise tunne.
No comments:
Post a Comment