 | ||
| Foto: Pärnu Postimees |
Käisin eile Kabli päikeseloojangu festivali raames toimuval luuleõhtul.
Kell 8 õhtul Kosmonautikas võttis mind vastu imevaikne ilm,
tüüne meri ja kuumutav päike, mis aegamisi merre hakkas vajuma.
Kaupo Meielit kui luuletajat ma tean, aga tema loominguga
eriti tuttav pole. Hea sõnaseadmisoskus ja andekad killud. Luuletustes tulid
esile meie praeguse aja probleemid, kasutatud oli nii vanasõnu kui tuntud
luuleridu, millele antud uus sisu.
Ja kuigi Leelo Tungal on vanemast põlvkonnast, hakkasid tema
luuletused Meieli omadega haakuma, nad käsitlesid sarnaseid teemasid, probleeme (meedia, tarbimine, kiirus jne).
Tungal on oma sõnaseadmises muidugi nii andekas, „paneb otse kümnesse“. Ka tema
nn lasteluuletused peaksid täiskasvanuid mõtlema panema, sest osutatakse laste
probleemidele, milles on süüdi ju täiskasvanud.
Hakkasin mõtlema sellele, et ka luuletajad on nagu oma
ajastu kroonikud, kes toovad välja ühiskonnas valitsevad valukohad. Aga kas need
luuletused kõnetavad ka inimesi 20 aasta pärast, saadakse siis neist aru?
 |
| Foto: Pärnu Postimees |
Pärast pisikest vaheaega oli päike kohe loojumas ja hakkas
hämarduma ning jahenema. Nüüd hakkas
Indrek Hirv oma luulet lugema, talle
sekundeeris Heikki Kalle, kes esitas kitarri saatel Hirve luuletuste sõnadele
kirjutatud laule. Indrek Hirve luule pole mind eriti siiani puudutanud, kuigi olen neid lugenud, aga kui
autor ise oma mõnusa häälega neid loeb, annab vajalikele, tähenduslikele
kohtadele rõhu, siis saavad need read
väe. Mulle meeldib see, kui ma tean, millal ja kus, mis olukorras autor just
selle luuletuse on kirjutanud, siis jõuab see luuletus lugejani ka palju
paremini. Nii hakkasin ma näiteks Juhan Viidingu luuletusi hoopis paremini
mõistma, kui olin läbi lugenud tema elulooraamatu.
Ja lauluna kõlades (sume suveõhtu, loojunud päike, imekaunis
koht) hakkasid luuletused veel rohkem
elama. Nii et väga armas elamus.
Kui alguses olin natuke skeptiline, kas võtta see sõit ette,
siis autoga pärast poolt 11 koju sõites olin lihtsalt õnnelik ilusa õhtu üle.
Isegi und ei tahtnud tulla ja täna olen päris uimane, sest uni läks varakult ära,
kui pidin koera välja laskma.
 |
| Foto: Pärnu Postimees |
Täna oli hommikul hirmpalav ja lämmatav, kuigi tuul puhus.
Õhus keerle sadu õiekesi. Tiigid olid nendega kaetud ja
katuseaknast maandusid need ka põrandale, kella kahest algas vihmasadu ja äike.
Õhk oli nii värskendav ja pärast kuumi ilmu oli nii mõnus vihmaladinat nautida.
Vedasin kasvuhoonesse tomatitele ka vett.
No comments:
Post a Comment