Monday, July 12, 2010

Kui hea raamat...



Olen viimasel nädalal kokku puutunud heade raamatute ja filmidega. Päev ja raamat! Tõeline leid oli Sue Monk Kiddi "Mesilaste salajane elu". Panin selle raamatu kinni ja olin vaimustuses. Annan siin ka Apollo tutvustuse.

“Mesilaste salaelu” jutustab 1964. aastal Lõuna-Carolinas toimuva loo Lily Owensist, kelle senist elu on saatnud ähmane mälestus pärastlõunast, mil tema ema surma sai. Kui Lily ägeda loomuga mustanahaline “asendusema” Rosaleen solvab linna kolme kõige hullemat rassisti, põgenevad nad Lõuna-Carolinasse Tiburoni – linna, kus peitub tema ema mineviku saladus. Kolm ekstsentrilist mesinikust õde võtavad nad ulu alla ja Lily pühendatakse mee ja mesilaste ning Musta Madonna paeluvasse maailma. See on silmapaistev romaan jumalikust naisjõust, lugu, mida naised veel aastaid üksteisele ja oma tütardele jutustavad.
Loo lähtekoht: Lily Owens on 14 aastane tüdruk, kes elab virsikufarmis oma ilge isaga. Pisikese lapsena laskis ta pool kogemata oma ema maha ning nüüd on tal hoidjaks must naine nimega Rosaleen. Üks juhtum viib teiseni ning nad peavad põgenema üks ühel teine teisel põhjusel sellest linnast. Teejuhiks tütre emast järele jäänud esemed. Need viivad neid ühte roosasse majja, kus elavad kolm mustanahalist õde - May, June ja April...sellest saab alguse mesilaste, nahavärvi ning loomulikult armastusega ja südamlikkusega vürtsitatud lugu.

See raamat oli loomulikult natuke muinasjutuliku süžeega, võib öelda ka "naistekas", samas aga väga südamlik. Rassiprobleemidest on samuti juttu, nii et sellist must-valget lähenemist on , aga ikkagi jätab raamat siira mulje. Mesilaste eluga seotakse tervet maailma ja see roosa maja vastandub oma paradiislikkusega muule maailmale. Aga samas see muu maailm trügib sinna sisse ja toob nii muutusi kui leina endaga kaasa. May tegelane on selline idealiseeritud. Tahan vaadata ka seda filmi, mis selle raamatu põhjal on tehtud, kuigi treileri järgi on tegelased hoopis teistsugused, kui mina ette kujutasin ja see maja ka suisa hiiglaslik.

Teine raamat, mis ka hea mulje jättis, oli Moyesi "Vihma varjus". See on Varraku ajaviiteromaan. Võtan aeg-ajalt selle sarja raamatuid siis kätte, kui olen väsinud ega suuda teistesse raamatutesse süveneda. Mulle on alati meeldinud sellest sarjast need raamatud, mis käsaitlevad Iiri elu. Kuidagi need inimesed ja loodus on nii erilised. Nüüd Apollo tutvustus ka.
Jojo Moyes on viimasel ajal kujunenud üheks hinnatavamaks jutukirjanikuks Rosamund Pilcheri stiilis. Tema peresaagad hõlmavad mitmeid aastakümneid ja raamatutes põimuvad inimsaatused üksikasjaderohkeks pildiks. Raamat "Vihma varjus" algab Hongkongi inglaste peoga, mille käigus leiab kahekümne ühe aastane Joy oma elu armastuse.
Selles raamatus vaadatakse 3 põlvkonna naiste lugu, lisaks Joyle tema tütre Kate`i ja lapselapse Sabine elu. Kate saadab Sabine oma emale, kes peab hobuseid ja elab lagunevas majas oma teenijaskonna ja haige mehega, külla. See on raamat just sellest, kui ei räägita oma tunnetest ja tekitatakse nii sein enda ja teiste vahele, samuti naiste valikutest elus. Kergeks suvelugemiseks täitsa kõlbulik.
Veel lasin tõmmata endale filmi "See on keeruline" Meryl Streepi ja Alec Baldoiniga peaosas. Nii palju äratundmist ja nalja, naersin suisa südamest üksi seda filmi vaadates ja kui palju selliseid filme ikka on, kus käsitletakse küpsemate inimeste armastust. Aga see oli tore ja Meryl Streep oli fantastiline.
Tv 3 oli laupäeval film "Sissemurdmine"(USA/Suurbritannia 2006) , mis meeldis ka , kuigi olen vist seda enne näinud.

Muidu ei ela ma praegu kõige paremas enesetundes. Ilmad on kuumad. Ennustatakse üle 30 kraadiseid temperatuure ja mis sa selle palavusega ikka teha suudad.

No comments:

Post a Comment